Marketingi Instituudi koolituskeskkond

Viimastel nädalatel on mitmed ettevõtted meedias pidanud oma kriise lahkama, olgu see siis Swedbank oma pensionifondide pärast, Kalev transrasvade tõttu või Gild oma fondide kohta selgitusi andma. Ja paljud teised turundajad kardavad, et kui nende ettevõtte mõni seni hästi varjatud saladus välja tuleb, peavad nemadki suutma kriisikommunikatsiooniga toime tulla.

Kriisikommunikatsiooni teevad eriti keeruliseks tohutud emotsioonid, puudulik info ja tänapäeval ka info ülikiire levimine internetis. Samas on kriisis vaja teada ja rakendada üsna teada-tuntud põhireegleid.

Kõigepealt, ära varja. Niikuinii tuleb varem või hiljem see välja. Targem on ise teha esimene samm (pressiteade või pressikonverents) võimalikust kriisist teavitamiseks. Juhul kui Sa ei tea kogu infot, mis võib olla olukorras, kus on näiteks juhtunud mingi õnnetus, siis nii ütlegi. Ja anna teada, millal saad anda lisainfot. 

Hea näide info mittevarjamise kohta oli Kalevi transrasvade kriisis, kus ettevõte ise kohe tunnistas, et tõepoolest nende tooted sisaldavad transrasvu.

Teiseks, vabanda ja tunnista oma viga, kui oled selle teinud, ja paku kiiresti välja kannatajat rahuldav lahendus.  Ära aja süüd teiste kaela!  Kui Sa aga ei ole viga teinud, siis näita üles kaastunnet!

Kolmandaks, otsi võimalus, kuidas kriisist väljuda tugevamana kui varem pöörates kriis nii enda kasuks.

Maailma üks esimesi kriisikommunikatsioonile alusepannud kriise oli aastakümneid tagasi valuvaigisti Tylenoliga, kus olid osad tabletid peale tehasest väljaviimist asendatud surmava mürgiga. Peale kõikide Tylenoli tablettide kiirelt müügilt ära korjamist täuistas ettevõte aga kõiki oma ravimite pakendeid nii, et neis ei olnud pakendit rikkumata enam võimalik tablette ära vahetada ega midagi juurde lisada. Tylenoli tootja tegi nii oma turvalistest pakenditest olulise müügieelise konkurentide ees ja parandas kiiresti peale kriisi oma turupositsiooni võrreldes kriisieelse ajaga.

Seega, usun, et Kalevi müük kasvaks hüppeliselt, kui jõulude eel suudetaks öelda, et tänud kiirendatud transrasvade väljavahetamise protsessi lõpule on nüüd kõik nende maiustused 100% transrasvade vabad.

Paar päeva tagasi jäi mul Apollo raamatupoes näppu flaier, mis kutsus üles tellima esimest numbrit uut raamatuajakirja Lugu tasuta. See pakkumine äratas mitmeid mõtteid kliendiajakirjadest.

Viimasel ajal tundub mulle, et kliendiajakirjad või vähemalt nende trükikulud on olnud need turunduseelarve kohad, mida erinevates ettevõtetes kärbitud on. Varem trükitud kliendilehed jõuavad nüüd minuni järjets rohkem e-maili kaudu.

Saan aru ettevõtete dilemmast, sest on ju kliendileht päris suur kuluallikas. Kui varem piisas argumendist, et konkurentidel on kliendileht, teeme meie ka, siis tänapäeval tuleb järjest enam küsida, mida me oma kliendilehe eest kliendilt vastu saame. Kas ta ostab sagedamini või ostab rohkem? Muud põhjendused selle mõju kohta on minu silmis väga kunstlikult otsitud.

Kui hakkame aga müügi toetamise seisukohast vaatama, siis on esimene teema, kus peatuda kliendilehe ilmumise sagedus. Üldiselt, mida harvemini leht ilmub, seda  vähem ta küll müüki mõjutab. On ju ilmumise järgsel nädalal-paaril mõju suurim, aga kui lehtede vahe on näiteks 3 või 6 kuud, siis kindlasti on enne järgmise numbri ilmumist eelmine ammu ära unustatud. Seega tasuks klientide ostukäitumise mõjutamiseks otsida sagedasemaid kommunikatsioonikanaleid.

Teiseks oluliseks aspektiks on kliendilehe sisu ja maht. Kahjuks enamus kliendilehti on kriitpaberile trükitud reklaamartiklite kogumik, mis aga ei anna erapooletut ega huvitavat ülevaadet toodetest ja teenustest, millest klient võiks huvitatud olla. Loodan väga, et uus ilmumahakkav Lugu seda vahet täita suudab.

Mahu poolest on oluline aru saada, kas mõni kord aastas ilmuv mahukas leht töötab sama hästi kui iganädalane lühike uudiskiri. Arvan, et viimane versioon on enda pidevalt fookuses hoidmiseks ülioluline.

Lõpetuseks aga suurim küsimus: kellele meie väärtuslikku lehte jagada? Klientidele? Potsentsiaalsetele klientidele, kõige lojaalsematele klientidele, uute klientide leimiseks, koostööpartneritele jms? Huvitav on ajakirja Lugu lähenemine, et esimene number on küll tasuta, kuid teised tõenäoliselt mingi hinna eest. See on huvitav katsetus, sest kliendilehti ei ole eriti müüdud tavalistes leheputkades.

Soovin ajakiri Lugu tegijatele suurt tellijas- ja lugejaskonda, sest usun, et raamatute müüja suudab olla suhteliselt erapooletu ja kliendist, mitte kirjastaja soovidest, lähtuv ajakirja väljaandja. Samas ise ma eelistaksin pigem elektroonilist lühikest, konkreetset ja iganädalast uudiskirja. Nii oleksid tulemused hästi mõõdetavad ja ka regulaarne klientidele enda meelde tuletamine.

Tänasel päeval kui palju turundajad otsivad tööd, on Sky+ raadio turundusjuhi koha pakkumine kindlasti väga ahvatlev. Samas on paljusid kandidaate kindlasti mõtlema pannud kandideerimiseks nõutav enese tutvustus videoklipina youtube üleslaadituna. Kuulutust näed siin: http://www.cvkeskus.ee/view_jobad.php?w=1&job_id=183819

Võttes arvesse, et küsiti ka CV-d ja viisakas on ikka kirjutada ka kaaskiri, siis paneb kindlasti mõtlema videoklipi sisu ja teostus. Millele tuleks tähelepanu pöörata?

Kõigepealt soovitan mitte dubleerida ei CV-d ega kaaskirja. Videoklippi võiks näiteks käsitleda kui 30-sekundilist reklaamiklippi, kus on ära toodud Sinu positsioneering (nii, nagu Sa tooteid positsioneerid, tuleb ka positsioneerida iseennast!), Sinu värbamisest Sky Plussile saadav reaalne kasu ning loetelu põhjustest, miks Sind eelistada.

Soovitan sõnumis olla pigem konkreetne kui liialt jutukas, sest on ju olulisest ebaolulise eristamine turunduses väga oluline.

Videoklipis hakkavad tööle ka muud tegurid peale Su sõnumi: Sinu välimus (tähelepanu soengule, meigile ja riietusele!) ja rääkimisviis (pilk kaamerasse, jutt konkreetne ja mitte liiga kiire, pausid olulisi kohti markeerimas, toetavad žestid väljenduslikkust lisamas jms) ning ka taust.

Kõige selle puhul kaalu hoolikalt läbi, mis Sinu sõnumit kõige paremini edasi annab. Igal juhul aga soovitan vältida liiga vaba/nappi/pidulikku/sportlikku rõivastust ning üleloomulikku meiki. Ka taust olgu pigem neutraalne kui juhuslik. Samas võib olla esemeid, mis Sinu tublidust hästi näitavad: aukirjad või kuldmunad seinal.

Klippi aitab arusaadavamaks teha ka graafika kasutamine: rääkides oma turunduskogemusest võib näidata vaid nende ettevõtete, kus Sa töötanud oled, logosid ega pea CV-s kirjutatut üle rääkima.

Samas on aga klipp hea võimalus demonstreerida neid oskusi, millest CV-s ainult kirjutad. Näiteks kui Su trump on hea inglise keel, siis kindlasti pitki sisse mõni inglisekeelne lõik. Kui aga oled suur muusikafänn, siis miksi taustaks kokku sobiv lugu.

Oodatavast tehnilise teostuse tasemest annab aimu SkyPlussi turundusjuhi otsinguid tutvustav klipp youtubes http://www.youtube.com/watch?v=AJkIfqH6zPk Lõppkokkuvõttes oluline ei ole ju mitte see, kui perfektselt tehniliselt Su klipp teostatud on, vaid see, kui hästi see Su sõnumit edastab.

Halvim, mida kandideerimisel teha saad, on jätta kandideerimise tingimused täitmata ning videoklipi asemel saata vabanduskiri põhjustega, miks Sa klippi teha ei saanud. Selline suhtumine jätab Sinu tööleasumise soovist väga viletsa mulje ning järgmisesse vooru pääsemine oleks tõeline ime.

Event Media esimene katsetus Eestis eskalaatorreklaami teenust pakkuda tekitas mitmeid mõtteid. Kuna teenus on mujal maailmas päris populaarne, siis võiks ju eeldada, et ka Eestis on selle jaoks turgu.

Samas praegusel reklaamieelarvete sügaval kärpimise ajal on igal ettevõtjal vaja otsustada, kas ja missuguseid uusi reklaamivõimalusi katsetada, sest kõige jaoks raha ei jätku.

Kellele peaks eskalaatorreklaam sobima? Juuresoleval fotol on näha katsetus Ülemiste keskuses, kuis minu arvates on mõistlikult lähenetud sellele kanalile kui kliendivoo juhtijale. Mina kutsuksin eskalaatorreklaami pigem nn teise-korruse-brändide-reklaamiks, sest vaieldamatult on üles sõites paremini näha astmetele kleebitud sõnum. See on hea võimalus tuletada meelde oma poodi või toodet üles liikuvale inimeste hulgale.

Minu arvates võiks see olla huvitav täiendus olemasolevale reklaamikampaaniale lisaks siseraadiole ning asendamaks keskuste siseseid postereid ja bännereid. Samas võiks seda kasutada ka kui gerillamarketingi ehk partisaniturunduse osa, ajastades oma reklaami eskalaatorile just siis, kui konkurent oma kampaaniat meedias teeb. Nii on kindlasti võimalik nende poolt keskusesse toodud kliendivoogu ümber suunata.

Teine oluline aspekt on sõnum. Kuna pind on piiratud ja seda kahjuks mitte kogu eskalaatori pikkusega, vaid iga seisja ette jääva umbes viie astmega, siis on oluline leida lööv ja lihtne sõnum, mille saab mahutada sisuliselt ühele-kahele astmele. Ja kolmandale juba logo.

Mina prooviks eelkõige kasutada kampaaniasõnumeid: pesu 2=3 või jakid -50% võiks täiesti loetavalt ära mahtuda.

Kolmas ülioluline aspekt on aga ka vormistus. Taas kord näete juuresolevalt pildilt, kui palju paremini mõjub jõuline punase valge kontrast hallil taustal kui klassikaline must, mis tausta sisse lihtsalt neeldub.

Neljas oluline aspekt on ka võimalus seda reklaamikanalit isoleeritult kasutada. See annab võimaluse testida kanalit ainult ühes keskuses ning tulemusi võrrelda teiste poodidega. Ja selle põhjal tekib juba arusaamine, kui palju iga eskalaatorile panustatud kroon tagasi toob.

Tänase päeva suursündmus oli nii minu kui ka tuhandete teiste jooksjate jaoks SEB Sügisjooks. Samas on tegemist üritusega, kust on palju võimalik õppida  sponsorluse kasutamist turunduses.

Kõigepealt on mul hea meel, et praegusel raskel ajal üritusel oli sponsoreid ja see sai nii vahvana toimuda. Samas turundusinimesena pani mind mõtisklema see, mis ürituselt ja rajalt meelde ning silma jäi.

Minu jaoks jäid silma kolm ettevõtet:

1. Nike

2. Ergo Kindlustus

3. SEB

Ja seda just ülaltoodud järjestuses. Ma ei tea, kui palju keegi nendest ja teistest sponsoritest üritusele raha kulutas, kuid usun, et paljude jooksjate jaoks oli meeldejäävuse järjekord just selline.

Nike domineeris kogu jooksurada, mida enamus sellest kümnest tuhandest jooksjast kiiremini või aeglasemalt läbisid. Lisaks kilomeetritähistele, mis on võistlejale üliolulised oma võistluskiiruse hindamiseks, olid nad kasutanud seekord ka reklaamtahvleid oma jalanõude demonstreerimiseks. Arvan, et see on hea nipp, kuna jooksu ajal oled oma mõtetega üsna üksi ning rohkem kui tavaelu saginas on võimalik sellisele reklaamile tähelepanu pöörata.

Lisaks oli nende oma vähemalt üks meelelahutuskoht, kus lubati näidata uut jooksuriiete kollektsiooni. Kiiremad jooksjad küll detailidesse ei jõudnud süveneda, kuid erksinine-must värvigamma torkas hästi silma.

Jooksu lõpus jagati Nike riietust kandvatele jooksjatele flaiereid. Hea võte olemasolevate klientide kinnistamiseks, kahjuks mitte uute värbamiseks.

Ergo Kindlustus oli oskuslikult kasutanud rajal teist jooksjatele väga olulist orientiiri: tempotegijaid, kellel on seljas lipp, mis näitab, missuguse ajaga sellise tempoga jooksjad lõpetavad. Lisaks oli Ergo rajal mitmes ergutuspunktis ning torkas oma punase värviga hästi silma.

Nende boks oli paigutatud nii, et distantsi lõpetajad selle juurde esimesena kõndides jõudsid. Suur summ inimesi ümber boksi aga tõmbas ligi järgnevaidki. Tundus, et päris paljud nendest näitasid üles huvi pakutud kodukindlustuse vastu.

Ainuke asi, mida ma oleksin soovitanud Ergol, kes tegelikult tõelise gerilla ehk partisaniturunduse nippe kasutades ülimalt hea tulemuse saavutas, viia oma sõnumid konkreetsemaks. Lisaks brändi tuntuse kasvatamisele oleks võinud mõelda sõnumid läbi nii, et need oleksid toetanud nii jooksumeeleolu kui tutvustanud nende kindlustustooteid.

Kolmas silmapaistja SEB esines minu jaoks üllatavalt lahjalt. Loomulikult on suur saavutus see, kui jooks on SEB nimeline, kuid kahjuks rajal ja messialal jäi SEB teiste varju.

Olenemata põnevast SEB värvides ülielusuuruses pidevalt õhuga täidetavatest ja seega liikumises olevates kahest nukust ja mõnest suurest jalajäljest (mis oli sõnum seal?) umbes kaheksanda kilomeetri juures, neid rajal selgelt näha polnud. Erandiks ehk nende oma töötajad, kes imeilusates erkrohelistes vormides reklaamisid liisingu telefoni.

Tõeliselt üllatas mind aga messiboksi kasutamine, mis oli mõeldud vaid SEB oma töötajatele. Saan aru, et sellise lisamugavuste tekitamine võib olla argumendiks nii mõnegi töötaja jooksma värbamisel. Siiski, kas see tegevus ei oleks pidanud olema siiski suunatud vähemalt oma klientidele, kui mitte kõikidele jooksjatele?

Sponsorluse kuldreegel ütleb, et üks kolmandik peab minema otseseks ettevõtmise toetamiseks ja kaks kolmandikku enese nähtavaks tegemiseks. Praegune aeg, mil sponsorlusele minevaid summasid turunduseelarvetes järjest vähemaks tõmmatakse, on oluline võimalus neile, kes siiski sponsoreerimist jätkavad. Nagu eelnevast lähtub, on oskuslikult läbimõeldud kommunikatsiooni puhul võimalik saavutada suurepäraseid tulemusi. 

Samas need, kes arvavad, et sponsorlus on vaid raha või oma toodete ära andmine, jätavad olulise võimaluse kasutamata.

Viljandisse sissesõites tõusid mu kulmud üllatusest kõrgele nähes sellist silti mind tervitamas: "Viljandi - metsapealinn 2009". Kuna minu jaoks ei seostu Viljandi küll mitte kuidagi metsaga, vaid pigem kultuuri ja pärimuskultuuriga, siis tahtsin selle metsapealinna tiitli kohta rohkem teada.

Mõningase surfamise järel tuli aga välja, et tegemist ei olnudki mitte Viljandi linna uue positsioneeringuga, vaid hoopis Eesti Metsaseltsi PR kampaaniaga, mille käigus igal aastal antakse ühele linnale metsapealinna tiitel.

Kiidan Eesti Metsaseltsi huvitava kampaania eest, kuid Viljandi linnale soovitan küll tulevikus pigem panustada kõik ressursid oma positsioneeringu "Loomiseks loodud linn" või slogani "Ürgses rütmis" tutvustamiseks.

On ju nimelt eduka positsioneerimise üks põhitõdesid see, et välja tuleb valida vaid üks positsioon ja keskenduda ainult selle kommunikeerimisele. See on strateegiline valik, mille puhul tuleb lisaks sellele, mida sa teed, teha selgeks ka see, mida sa ei tee. Ja sellest järjepidevalt kinni hoida.

Seega, selle asemel, et mõne PR kampaaniaga kaasaminemisel tekitada inimestes segadust selle kohta, kes VIljandi on ja kuidas ta end positsioneerinud on, oleks tulnud Viljandil metsapealinna tiitlist hoopis keelduda ja jääda oma juurde kindlaks. Lisaks sellele, et kõikidele Viljandlastel oleks selge, missuguses erilises loomiseks loodud linnas nad elavad, oleks tiitlist keeldumine tekitanud tõenäoliselt ka huvi vabariiklikus meedias. Nii oleks Viljandi positsioneering jõudnud paljude teiste eestlasteni jõudnud.

Kui mul laupäeva pärastlõunal auto rehv katki läks ja ma õudusega avastasin, et tagavararataski oli juba kasutusel, siis pidin hakkama Pärnumaa ühes alevis töökoda otsima.

Sain kiiresti aru, et sellises väikeses kohas ollakse tööl laupäeviti vast poolt päeva ja pühapäeviti üldse mitte. Ekseldes alevis erinevate teenusepakkujate olin aga siiralt üllatunud, et omanikud ei olnud oma töökodade ustele avamisaegade juurde kirjutanud oma telefoni, kust võiks neid kätte saada ka muul ajal.

See lugu pani mind mõlema sellele, kui paljude ettevõtete klientidel on vaja nende juurest nn "esmaabi-teenuseid". Olgu see siis sõna otseses mõttes ravim haigele lapsele või kaudsemalt reklaamikujundus homse suurepärase viimase minuti pakkumise vormistamiseks või katkine rehv.  

Need nn "esmaabi-kliendid" on need, kes ei tingi Sinuga hinna üle, sest neil on seda teenust nüüd ja kohe vaja. Ja kuna nad ei ole hinnatasemega nii kursis kui Su tavakliendid, siis võib neile rahulikult pakkuda ka premium hinda. Ja kui nad ei osta seda toodet või teenust Sinu juurest, siis leavad nad kindlasti mõne muu koha, kust abi saada.

Ma saan aru kõigist, kes väidavad, et sellise "esmaabi" lootuse peale on liiga kulukas oma äri ööpäev läbi lahti hoida. Olen täiesti nõus! Kuid oma telefoninumbri lisamine uksele avamisaegade juurde võiks olla abiks neile, kes soovivad teenindust muul ajal peale lahtiolekuaegade. Isegi enam, nii võib ka lahtiolekuaegu ehk pisut lühendada teades, et oled klientidele iga kell vajadusel kättesaadav.

Muide, minu rehvid vahetas ära Mart, ettevõtja, kes OLI oma telefoninumbri kirjutanud igale oma poe sildile juurde. Suur tänu!

Täna toimus Meritoni Hotellis turundusseminar "Turundus on surnud, elagu turundus!" Jagan teiega põhipunkte, mille ma enda jaoks sealt üles kirjutasin.

Monika Mäe, meediaagentuuri PHD juhataja ettekandest:

• kasumi ohverdamine majanduslanguses atab kiiremini taastuda majanduse tõusufaasis;
• 10% turuosakaalust suurem kulutus turundusse = 1% turuosa kasvu järgmisel aastal;
• kui müra meedias väheneb, siis on iga rääkija paremini kuulda;
• komöödiafilmide laenutamine suureneb majanduslanguse ajal: julge inimeste meelt lahutada;
• tarbijad ootavad sama raha eest rohkem väärtust kui varem;
• interneti jälgimise ja sõna võtmise roll kasvab iga päevaga;
• parima müügikasvu annab brändi ja hinnakampaaniate koos, mitte eraldi tegemine.

Kadi Lamboti, Maalehe juhatuse esimehe ettekandest;

• turunda oma edulugu;
• turunduses ei saa otsustada kõhutundele toetudes. Kõhutunne võib tekkida ainult numbrite põhjal;
• sea eesmärgid turu suhtarvudena, sest need püsivad ajas paremini kui tükilised eesmärgid;
• vaata turundusraha kui omaenda isiklikku. Kas Sina oma raha investeeriksid enda väljapakutud kampaaniasse?
• oma tiimi mõttejõud on suur ja liikumapanev;
• kopeeri julgelt, sest turunduses leiutamata asju polegi!

Evelin Mägioja, Rimi ja Säästumarketite kommunikatsiooni- ja turundusjuhi ettekannetest:

• hinnalangetamise kampaania asemel võib hinnasõnumi lisada muudele kampaaniatele (kinnitab hästi ka Monika Mäe sõnumit);
• ostetakse allahindlust, mitte odavat hinda;
• tugeva kampaania jaoks võib piisata ka vaid kaupluste sisemeedia kasutamisest;
• töötab sama pakkumise kordamine regulaarselt, iga kord ei pea midagi uut välja mõtlema;
• üks kitsas, mingile tootegrupile suunatud hinnasõnum toob lisakliente poodi;
• omatoodete (ik private label) portfelli arendus erinevatel tasemetel, mis võimaldab kiiresti reageerida turu trendidele arendades seda erinevas suunas kas hinnatundlikumale kliendile, ökohuvilisele vms;
• igakuised töögrupid, kus teenindajad pakuvad välja uusi ideid.  

Rasmus Nurk, If Kindlustuse turunduse projektijuht:

• innovaatilise ideega tasub katsetada;
• kui oma majas on konkurents erinevate kanalite vahel, siis kampaania puhul tuleb valida sihtgrupile sobivaim;
• venekeelne klient eelistab personaalsemaid ja vahetut suhtlust pakkuvaid müügikanaleid;
• müügiüritustele kaasata ka juhid ja kontoripersonal;
• koostöö ja koosmõtlemine erinevate partnerite vahel on hea idee suurepärase realiseerumise alus.

Jana Koppel, reklaamiagentuurist DDB rääkis oma kliendist Eesti Pagarist:

• tegevuse planeerimisel jälgige konkurente ja tarbijate muutunud vajadusi;
• kampaania õnnestumisel on oluline roll müügi ja turunduse koostööl: toote sissemüük, väljapanekud ja kampaania töötavad koos;
• lööge naelapea pihta: fokusseerige ja rääkige asjast;
• mõelge plaanid eriti mitmekülgselt läbi,
• nutikad ideed tasuvad proovimist.

  Ja lõpetuseks minu enda mõned mõtted, mis kristalliseerusid vastates küsimusele, kuidas me seminarile nii palju inimesi kuulama saime:

• värske vaatenurk, pole ma ju varem ühtegi seminari turundanud;
• julgus murda headel aegadel tekkinud põhimõtteid (tabusid); 
• sama tulemuse saavutamiseks tuleb kulutada palju rohkem jõudu kui varem;
• keskendu tegevustele, mis aitavad eesmärke saavutada ja jälgi eesmäride saavutamist pidevalt; 
• usk ja veendumus, et teed õiget asja.

Huvitav on võrrelda kahte teenusepakkujat kiirmaiuse segmendis: kauaaegne olija Spice Ice ja uustulnuk Boost Juice Bars. Kui Spice Ice on emafirma Ingmanni konservatiivsusega nautinud ühe juhtiva jäätisekohviku rolli juba kaua, siis Boosti frantsiis on alles uus tulija, kes on turgu haaramas.

Kas see võiks ka õnnestuda? Minu meelest küll. Ja seda mitmel põhjusel:

1. Boosti tootevalik on unikaalne ega kattu turul pakutavaga.

2. Boosti tooted on alati sama kvaliteediga.

3. Boosti positsioneering on tabav: tervislik kiirtoit, mis hästi liigub tervisesõltluse ja vähese aja trendilainel.

4. Boosti teenindus nakatab positiivsust ka klientidesse.

5. Boosti kliendiprogramm aitab kliente kinnistada.

6. Boosti kodulehekülg näeb välja sama apetiitne kui tootedki.

Ja mida on turul domineerival Spice Icel vastu panna:

1. Kohad sissetöötatud kaubanduskeskuste parimatel pindadel.

2. Tootevalik, mida pole vist aasta(kümne?)id uuendatud.

3. Teenindajad, kes igavledes üksteisega juttu räägivad.

4. Jäätisekeeris, mis maksab 45 krooni ning milles on sees veekristallid nagu koduses külmkapis kauaks seisma jäänud jäätisel. Sama rahaga saaks hulka rohkem paremat jäätist kõrvalasuvast supermarketist.

5. Olematu kodulehekülg

Mida arvate teie, kumb võidab?

Kadarbiku talu on turule toonud suurepärase mahlaga energiajoogi, mis on lühikese ajaga mu üheks lemmikuks saanud. Tore oli näha, et ka ETV Tööotsija saate võttetiim, kellega koos me mõni päev tagasi saadet tegime, ka seda eelistas.

Eile Prismas käies pani mind aga mõtlema uue ja innovaatilise ja Eesti turul ainulaadse energiajoogi korgile kleebitud promotsiooni etikett, mis kutsus saatma sõnumit, et võita auhindu Kadarbikult ja Sportlandilt. Ja mind ei häirinud mitte see, et kui joogi hind oli 17 krooni, siis loosimises osaleva sõnumi oma oli koguni 11(!) krooni.

Pigem pani mind mõtisklema selle toote turundusstrateegia. Tootele, mis on uudsena turul olnud vaid mõne nädala, ei tohiks minu arvates nii vara teha  promotsioone. Loosimine on ju kaudne hinnaargument väites kliendile, et "me arvame, et see toode ei ole oma hinda väärt ja seetõttu pakume võimaluse veel midagi lisaks saada, et sind ostma panna".

Pigem oleks ma soovitanud selle toote positsioneerida selgelt moetooteks, panna hind pisut kallim kui teistel smuutidel ja mahladel ning aktiivselt seda turundada kui tervislikku ja moodsat ööelu lisandit tagades HoReCa korraliku varustatuse ja nähtavuse. Kindlasti oleks kulunud ära ka üks sellekohane pressiüritus ning aktiivne näidiste jagamine trendikates ööklubides. Varustades mõne kasti jookidega tuntud seltskonnaelu megastaare oleks varem või hiljem jõunud selle energiajoogi foto või maining või mõlemad kollasesse pressi ning hakanud tekitama huvi ja tõmmet kauplustes.

See oleks aga toetanud sissemüüki kauplustele ning järgmiste sihtgruppide vallutamist.

Kardan, et praegu, mõni nädal peale turuletoomist, hinnaga mängides ning suuna võtmine meedias seltskonnastaaridega võrreldes väheeksponeeritud sportlaste grupile aeglustab toote müügikasvu, mida aga turuletoomise järgselt just tugevasti toetada on vaja.

PS Kodulehekülg www.elementenergy.ee ei ole kahjuks loodud ei ühe ega teise sihtgrupi jaoks ning tasuks kindlasti üle vaadata.