Marketingi Instituudi koolituskeskkond

„Teid ootab tõeline üllatus…“ algas ühe Rimi kodupoe siseraadio reklaam, kus räägiti uuest Kalevi tikrite ja pähklitega šokolaadist. Üllatus oli tõepoolest suur, kui šokolaadi poes müügil polnudki. Kui vigu juhtub sellises suures, kogenud ja õlitatult töötavas organisatsioonis nagu seda on Kalev, siis tasub ka paljudes teistes ettevõtetes igaks juhuks mõelda läbi, kuidas veel parandada müügi ja turunduse koostööd parima tulemuse saavutamiseks. On ju vähene turunduse ja müügi koostöö üks tihedamini esinevad probleeme paljudes ettevõtetes.

Ma ei tea, kuidas on struktuur Kalevis, kuid paljudes organisatsioonides on jõutud sellini, et müük ja turundus on ühes osakonnas, mis on kõige lihtsam viis omavahelise koostöö parandamiseks. Kui aga ettevõtte struktuuris ei ole võimalik müüki ja turundust kokku panna, siis on võimalik ka muid viise kasutades saada tulemusi.

• Kõigepealt peaks turundus ja müük koos seadma ühised eesmärgid ning neid tuleb mõõta samade kriteeriumite alusel. Tihti tehakse see viga, et kui turundus tegeleb suurte, loominguliste ja auhinnapotentsiaaliga kampaaniatega, siis on müügiosakond oma müügieesmärkide saavutamises täiesti üksi jäänud. Mõjutavad aga nii turundus kui müük ühe ja sama protsessi erinevaid osi: kui turunduse rolliks on kontaktide l(t)oomine, siis müügil nende samade kontaktide realiseerimine.
• Turundus peaks kindlasti osalema müügikoolitustel ja käima regulaarselt kaasas müügikohtumistel. Nii on neil palju lihtsam aru saada müügiprotsessist ning nende endi rollist selles.
• Turundus ja müük peaksid oma tegevusplaanid koos tegema ning jälgima ühiselt ka nende elluviimist. Siia hulka kuulub nii igapäevatöös operatiivsete muudatuste tegemine kui ka vajadusel pikaajaliste plaanide koos ümbermängimine.
• Kindlasti tasub kasutada ühist CRM-I, et näha kliendikontaktide ajalugu ja seisu. Kui mõlemal tiimil on harjumus koguda ühtsesse süsteemi nii kampaaniate kui ka klientide infot ja seda ka igapäevaselt kasutada, siis on lihtne teha ka operatiivselt tegevustes muudatusi.
• Väldi igal võimalusel osakondade vastandamist, sest lihtne on luua negatiivseid hoiakuid, kuid palju keerulisem koostöösuhteid taastada.

Nädalavahetus Kuressaares pani mind mõtisklema taas kord turunduses üliolulise teema peale, milleks on eristumine. Seda eriti turul, kus toimub hinnasõda, nagu Saaremaa spaades sel sügisel.

Kuidas on Saaremaa põhitegijad end täna positsioneerinud? Meri ja Rüütli on suured kompleksid laia teenustevalikuga. Saaremaa Valss parima mudaraviga. Grand Rose luksuslik ja eksootiline. Arensburg hubane ja privaatne. Johan naturaalne ja hooliva teenindusega. Saaremaa hotell Mändjalas aga eristub thalasso tüüpi spaaga.

Põhimõtteliselt aga püütakse üht ja sama tüüpi klienti, kelleks on kas Soome turist või jõukam eestlane. Ja toimuv hinnasõda peegeldab selgelt, et tegelikku klientide vajaduste põhjal eristumist ei ole toimunud.

Mina olin oma perega nädalavahetuse Johan Spa-s , kus oli igal hetkel tunda, et nad teenindavad nii, nagu tahaksid, et sa järgmisel korral tagasi tuleksid. Samas teadsin, et olenemata sellest otsustan järgmisel korral tõenäoliselt mõne muu koha kasuks. Miks siis?

Väikelapse vanemana soovin ma leida kohta, kus lisaks arendavate mängudega laste mängutoale oleks olnud õues ka piiratud alal laste mänguväljak. Toas peaks olema lahedalt ruumi ka lastevoodi(te)le, mis oleks loomulikult hinna sees nii, nagu ka lastetoa või õue lastehoid mõneks tunniks päevas. Veekompleksis ootaksin vahvaid kummiloomi, sooja veega madalat lastebasseini, söögikohas laste toole iga laua juures koos lastele sobiva toiduvaliku ja nõudega. Seda loetelu võiks iga väikelapse vanem pikalt jätkata.

Sellises kohas võiksin eeldada, et kogunevad ka paljud väikeste laste vanemad ning mu pisipõnnil oleks kindlasti mõni omavanune mängukaaslane. Samas olen veenudud, et vanemate laste vanemad või ilma lasteta külastajad väldiksid niisugust spaad kindlasti.

Aga see ongi ju hea positsioneerimise alus, kas pole? Leida sihtgrupp, millel on erilised vajadused ning läbi sellele grupile lahenduste pakkumise luua oma kliendile väärtust ning vältida läbi selle otsesesse hinnakonkurentsi sattumist.

Usun, et korralikult oma klientide vajadusi analüüsides on võimalik ka sellel turul leida sihtgruppe, kelle jaoks teenuse saab kujundada nii, et nad selles kindlasti lisaväärtust tajuksid. Ja lisaväärtuse all pean ma silmas tõelistele vajadustele lahenduste leidmist, mitte vaid erinevate spaa protseduuride kombineerimist ja sellele paketi nime andmist.

Olin väga nördinud, kui minu tänaseks tunniajaseks planeeritud linnaskäigust võttis enamuse ära üks ettevõte, kus lisaks pooletunnisele ooteajale kulus tavalisele internetiteenuse lepingu sõlmimisele veel 17 minutit!

Kogu ooteaja jooksul ei olnud saalis kuulda muud, kui närviliselt pahandavaid kliente, keda selle poole tunni jooksul kuus-seitse suudeti teenindada. Ootesaal oli vaikne ja inimeste pahased hääled teenuste mittetoimimise kohta panid mind mitmel korral kahtlema, kas teen ikka õige valiku.

Lepingu sõlmimise aja jooksul käis klienditeenindaja minu juurest ära 6 korda: 3 korda toomas seadet (esimene kord toodi vale seade, teine kord natuke õigem, kuid kuna teenindaja hakkas selle eripära selgitama alles peale seadme toomist, pidi ta kolmas kord päris õiget seadet tooma minema), koridoris asuva printeri juures käidi 2 korda ja koopiamasina juures veel kord.

Loomulikult võttis see edasi tagasi käimine üsna palju aega. Lisaks kulus veel aega ettevõtte info otsimisele äriinfo portaalist, mitmekordsele seadme koodi sisse toksimisele ja muule seesugusele.

Mida sellest loost on turundajal õppida? Ükskõik, kui hea su teenus ka pole, väga suur osa teenuse kvaliteedi kogemusest saavutatakse siiski koostöös kliendi ja klienditeenindaja vahel. Ja selles olukorras on ülimalt oluline mõelda läbi kogu teenuse osutamise protsess.

Mina soovitaksin selle ettevõtte turundustiimil kaaluda järgmisi lahendusi oma teenindusprotsessi parandamiseks:

1. tooge seadmed klienditeenindajatele lähemale, nende selja taha. Nii on kliendil kogu aeg näha, mida klienditeenindaja valib, ja on võimalik kiiresti korrigeerida vale valikut. Samas võimaldab see hästi seadmeid tutvustada, kirjutades suurelt välja toodete müügiargumendid, selgitades, millisel juhul mida kasutada ja näidates ära hinnad.

2. tooge printerid klienditeenindussaali, sest taas kord on kliendil nii lihtsam näha, mida klienditeenindaja teeb. Muide, kui inimene omab ülevaadet protsessist, siis tundub see talle ka ajaliselt lühem!

3. tehke klienditeenindusprogramm ümber nii, et igat infot tuleb sisestada vaid korra. Olgu selleks siis ettevõtte nimi, registrikoodi otsingu tulemus äriinfo lehelt, seadme kood vms. Jagagu teie programm see info nii, et selle alusel saab väljastada nii lepingu, arve kui ka mõne muu vajaliku paberi.

4. viige sisse kord, et juhul kui klienditeenindaja peab millegi tõttu laua tagant lahkuma, siis ta selgitab kliendile, mida ta tegema läheb: lähen toon teile sobiva seadme, lähen teen arvest koopia vms. Ka nii on kliendil lihtsam mõista protsessi ning selle osadele kuluvat aega.

5. kasutage ootesaalis osalise iseteeninduse võimalusi: kui on midagi, mida klient saab teha selleks, et teil kiiremini läheks (sisestada oma andmed, otsida ettevõtte registrikoodi, lugeda nõu seadmete valiku kohta ja tutvuda korduma kippuvate küsimustega vms), siis suunake teda aktiivselt nii toimima. Sel juhul on võimalik jätta näiteks üks teenindaja tegelema ainult nendega, kelle puhul tuleb vaid dokumendid allkirjastada ja seadmed kätte anda. Ja teistel on nii aega süveneda mittestandardsete probleemide põhjalikku lahendamisesse.

6. kasutage ooteruumi ka tajutava ooteaja lühendamiseks võttes kasutusse erinevaid stiimuleid, mille jälgimisel tundub aeg kiiremini minevat: atraktiivsed infomaterjalid ja stendid, kust saadud info aitab inimesel paremini otsusele jõuda oma vajadustes ja soovides; rahulik ja aeglane taustamuusika, mis aitab pahaste klientide pingeid maandada; telerid, kus tutvustatakse ettevõtte tegevust ja näidatakse erinevate toodete kasutusvõimalusi (NB! kui keskmine ooteaeg on ca 30 minutit, siis peab programm olema sellest oluliselt pikem, et ei tekiks kordust) või ka lihtsalt teleprogramme või mõnda head filmi või komöödiasarja. Kõik see aitab tähelepanu ooteaja pikkuselt ära tõmmata.

7. selleks, et aidata klientidel paremaid otsuseid vastu võtta, võiks koos järjekorranumbriga anda ka keskmisel klienditeeninduse protsessi pikkusel põhineva oodatava ooteaja. Näiteks: 95% tõenäoliselt teenindatakse teid 30-40 minuti jooksul. Selle põhjal saaks iga klient otsustada, kas ta soovib seda teenust just nüüd tellida või on tema jaoks ooteaeg liiga pikk. Ta saaks ka otsustada käia 30-minutilise ooteaja jooksul kõrval apteegis ja osta vajaminevad rohud. Ja kui ta otsustab, et see ooteaeg sobib tema plaanidesse, siis saaks ta rahulikult oodata teades, et ta ise on otsustanud nii teha. Eriti hea oleks, kui ooteaja pikkusega tabloo pandaks ka maja välisküljele nii, et igal möödasõitjal oleks selle pikkus näha. Nii on võimalik juba eos otsustada, kas on mõtet üldse sisse pöörata või mitte. Ja samas võib lühikese ooteaja puhul olla palju neid inimesi, kes just selle tõttu otsustavad teha mõne toimingu, mis on nn nice to have ja varem ajapuuduse tõttu edasi lükatud.  

Turundus ei tohi leppida sellega, et nemad ainult turundavad ja klienditeenindusosakond teenindagu kliente. Lõppkokkuvõttes vastutab ju turundus kliendi rahulolu eest ning neile on ju teada tööriistad, mida kasutada näiteks ooteaja tajutava pikkuse lühendamiseks. Kasutatagu seda siis klientide rahulolu kasvatamise jaoks!

Viimastel nädalatel on mitmed ettevõtted meedias pidanud oma kriise lahkama, olgu see siis Swedbank oma pensionifondide pärast, Kalev transrasvade tõttu või Gild oma fondide kohta selgitusi andma. Ja paljud teised turundajad kardavad, et kui nende ettevõtte mõni seni hästi varjatud saladus välja tuleb, peavad nemadki suutma kriisikommunikatsiooniga toime tulla.

Kriisikommunikatsiooni teevad eriti keeruliseks tohutud emotsioonid, puudulik info ja tänapäeval ka info ülikiire levimine internetis. Samas on kriisis vaja teada ja rakendada üsna teada-tuntud põhireegleid.

Kõigepealt, ära varja. Niikuinii tuleb varem või hiljem see välja. Targem on ise teha esimene samm (pressiteade või pressikonverents) võimalikust kriisist teavitamiseks. Juhul kui Sa ei tea kogu infot, mis võib olla olukorras, kus on näiteks juhtunud mingi õnnetus, siis nii ütlegi. Ja anna teada, millal saad anda lisainfot. 

Hea näide info mittevarjamise kohta oli Kalevi transrasvade kriisis, kus ettevõte ise kohe tunnistas, et tõepoolest nende tooted sisaldavad transrasvu.

Teiseks, vabanda ja tunnista oma viga, kui oled selle teinud, ja paku kiiresti välja kannatajat rahuldav lahendus.  Ära aja süüd teiste kaela!  Kui Sa aga ei ole viga teinud, siis näita üles kaastunnet!

Kolmandaks, otsi võimalus, kuidas kriisist väljuda tugevamana kui varem pöörates kriis nii enda kasuks.

Maailma üks esimesi kriisikommunikatsioonile alusepannud kriise oli aastakümneid tagasi valuvaigisti Tylenoliga, kus olid osad tabletid peale tehasest väljaviimist asendatud surmava mürgiga. Peale kõikide Tylenoli tablettide kiirelt müügilt ära korjamist täuistas ettevõte aga kõiki oma ravimite pakendeid nii, et neis ei olnud pakendit rikkumata enam võimalik tablette ära vahetada ega midagi juurde lisada. Tylenoli tootja tegi nii oma turvalistest pakenditest olulise müügieelise konkurentide ees ja parandas kiiresti peale kriisi oma turupositsiooni võrreldes kriisieelse ajaga.

Seega, usun, et Kalevi müük kasvaks hüppeliselt, kui jõulude eel suudetaks öelda, et tänud kiirendatud transrasvade väljavahetamise protsessi lõpule on nüüd kõik nende maiustused 100% transrasvade vabad.

Paar päeva tagasi jäi mul Apollo raamatupoes näppu flaier, mis kutsus üles tellima esimest numbrit uut raamatuajakirja Lugu tasuta. See pakkumine äratas mitmeid mõtteid kliendiajakirjadest.

Viimasel ajal tundub mulle, et kliendiajakirjad või vähemalt nende trükikulud on olnud need turunduseelarve kohad, mida erinevates ettevõtetes kärbitud on. Varem trükitud kliendilehed jõuavad nüüd minuni järjets rohkem e-maili kaudu.

Saan aru ettevõtete dilemmast, sest on ju kliendileht päris suur kuluallikas. Kui varem piisas argumendist, et konkurentidel on kliendileht, teeme meie ka, siis tänapäeval tuleb järjest enam küsida, mida me oma kliendilehe eest kliendilt vastu saame. Kas ta ostab sagedamini või ostab rohkem? Muud põhjendused selle mõju kohta on minu silmis väga kunstlikult otsitud.

Kui hakkame aga müügi toetamise seisukohast vaatama, siis on esimene teema, kus peatuda kliendilehe ilmumise sagedus. Üldiselt, mida harvemini leht ilmub, seda  vähem ta küll müüki mõjutab. On ju ilmumise järgsel nädalal-paaril mõju suurim, aga kui lehtede vahe on näiteks 3 või 6 kuud, siis kindlasti on enne järgmise numbri ilmumist eelmine ammu ära unustatud. Seega tasuks klientide ostukäitumise mõjutamiseks otsida sagedasemaid kommunikatsioonikanaleid.

Teiseks oluliseks aspektiks on kliendilehe sisu ja maht. Kahjuks enamus kliendilehti on kriitpaberile trükitud reklaamartiklite kogumik, mis aga ei anna erapooletut ega huvitavat ülevaadet toodetest ja teenustest, millest klient võiks huvitatud olla. Loodan väga, et uus ilmumahakkav Lugu seda vahet täita suudab.

Mahu poolest on oluline aru saada, kas mõni kord aastas ilmuv mahukas leht töötab sama hästi kui iganädalane lühike uudiskiri. Arvan, et viimane versioon on enda pidevalt fookuses hoidmiseks ülioluline.

Lõpetuseks aga suurim küsimus: kellele meie väärtuslikku lehte jagada? Klientidele? Potsentsiaalsetele klientidele, kõige lojaalsematele klientidele, uute klientide leimiseks, koostööpartneritele jms? Huvitav on ajakirja Lugu lähenemine, et esimene number on küll tasuta, kuid teised tõenäoliselt mingi hinna eest. See on huvitav katsetus, sest kliendilehti ei ole eriti müüdud tavalistes leheputkades.

Soovin ajakiri Lugu tegijatele suurt tellijas- ja lugejaskonda, sest usun, et raamatute müüja suudab olla suhteliselt erapooletu ja kliendist, mitte kirjastaja soovidest, lähtuv ajakirja väljaandja. Samas ise ma eelistaksin pigem elektroonilist lühikest, konkreetset ja iganädalast uudiskirja. Nii oleksid tulemused hästi mõõdetavad ja ka regulaarne klientidele enda meelde tuletamine.

Tänasel päeval kui palju turundajad otsivad tööd, on Sky+ raadio turundusjuhi koha pakkumine kindlasti väga ahvatlev. Samas on paljusid kandidaate kindlasti mõtlema pannud kandideerimiseks nõutav enese tutvustus videoklipina youtube üleslaadituna. Kuulutust näed siin: http://www.cvkeskus.ee/view_jobad.php?w=1&job_id=183819

Võttes arvesse, et küsiti ka CV-d ja viisakas on ikka kirjutada ka kaaskiri, siis paneb kindlasti mõtlema videoklipi sisu ja teostus. Millele tuleks tähelepanu pöörata?

Kõigepealt soovitan mitte dubleerida ei CV-d ega kaaskirja. Videoklippi võiks näiteks käsitleda kui 30-sekundilist reklaamiklippi, kus on ära toodud Sinu positsioneering (nii, nagu Sa tooteid positsioneerid, tuleb ka positsioneerida iseennast!), Sinu värbamisest Sky Plussile saadav reaalne kasu ning loetelu põhjustest, miks Sind eelistada.

Soovitan sõnumis olla pigem konkreetne kui liialt jutukas, sest on ju olulisest ebaolulise eristamine turunduses väga oluline.

Videoklipis hakkavad tööle ka muud tegurid peale Su sõnumi: Sinu välimus (tähelepanu soengule, meigile ja riietusele!) ja rääkimisviis (pilk kaamerasse, jutt konkreetne ja mitte liiga kiire, pausid olulisi kohti markeerimas, toetavad žestid väljenduslikkust lisamas jms) ning ka taust.

Kõige selle puhul kaalu hoolikalt läbi, mis Sinu sõnumit kõige paremini edasi annab. Igal juhul aga soovitan vältida liiga vaba/nappi/pidulikku/sportlikku rõivastust ning üleloomulikku meiki. Ka taust olgu pigem neutraalne kui juhuslik. Samas võib olla esemeid, mis Sinu tublidust hästi näitavad: aukirjad või kuldmunad seinal.

Klippi aitab arusaadavamaks teha ka graafika kasutamine: rääkides oma turunduskogemusest võib näidata vaid nende ettevõtete, kus Sa töötanud oled, logosid ega pea CV-s kirjutatut üle rääkima.

Samas on aga klipp hea võimalus demonstreerida neid oskusi, millest CV-s ainult kirjutad. Näiteks kui Su trump on hea inglise keel, siis kindlasti pitki sisse mõni inglisekeelne lõik. Kui aga oled suur muusikafänn, siis miksi taustaks kokku sobiv lugu.

Oodatavast tehnilise teostuse tasemest annab aimu SkyPlussi turundusjuhi otsinguid tutvustav klipp youtubes http://www.youtube.com/watch?v=AJkIfqH6zPk Lõppkokkuvõttes oluline ei ole ju mitte see, kui perfektselt tehniliselt Su klipp teostatud on, vaid see, kui hästi see Su sõnumit edastab.

Halvim, mida kandideerimisel teha saad, on jätta kandideerimise tingimused täitmata ning videoklipi asemel saata vabanduskiri põhjustega, miks Sa klippi teha ei saanud. Selline suhtumine jätab Sinu tööleasumise soovist väga viletsa mulje ning järgmisesse vooru pääsemine oleks tõeline ime.

Event Media esimene katsetus Eestis eskalaatorreklaami teenust pakkuda tekitas mitmeid mõtteid. Kuna teenus on mujal maailmas päris populaarne, siis võiks ju eeldada, et ka Eestis on selle jaoks turgu.

Samas praegusel reklaamieelarvete sügaval kärpimise ajal on igal ettevõtjal vaja otsustada, kas ja missuguseid uusi reklaamivõimalusi katsetada, sest kõige jaoks raha ei jätku.

Kellele peaks eskalaatorreklaam sobima? Juuresoleval fotol on näha katsetus Ülemiste keskuses, kuis minu arvates on mõistlikult lähenetud sellele kanalile kui kliendivoo juhtijale. Mina kutsuksin eskalaatorreklaami pigem nn teise-korruse-brändide-reklaamiks, sest vaieldamatult on üles sõites paremini näha astmetele kleebitud sõnum. See on hea võimalus tuletada meelde oma poodi või toodet üles liikuvale inimeste hulgale.

Minu arvates võiks see olla huvitav täiendus olemasolevale reklaamikampaaniale lisaks siseraadiole ning asendamaks keskuste siseseid postereid ja bännereid. Samas võiks seda kasutada ka kui gerillamarketingi ehk partisaniturunduse osa, ajastades oma reklaami eskalaatorile just siis, kui konkurent oma kampaaniat meedias teeb. Nii on kindlasti võimalik nende poolt keskusesse toodud kliendivoogu ümber suunata.

Teine oluline aspekt on sõnum. Kuna pind on piiratud ja seda kahjuks mitte kogu eskalaatori pikkusega, vaid iga seisja ette jääva umbes viie astmega, siis on oluline leida lööv ja lihtne sõnum, mille saab mahutada sisuliselt ühele-kahele astmele. Ja kolmandale juba logo.

Mina prooviks eelkõige kasutada kampaaniasõnumeid: pesu 2=3 või jakid -50% võiks täiesti loetavalt ära mahtuda.

Kolmas ülioluline aspekt on aga ka vormistus. Taas kord näete juuresolevalt pildilt, kui palju paremini mõjub jõuline punase valge kontrast hallil taustal kui klassikaline must, mis tausta sisse lihtsalt neeldub.

Neljas oluline aspekt on ka võimalus seda reklaamikanalit isoleeritult kasutada. See annab võimaluse testida kanalit ainult ühes keskuses ning tulemusi võrrelda teiste poodidega. Ja selle põhjal tekib juba arusaamine, kui palju iga eskalaatorile panustatud kroon tagasi toob.

Tänase päeva suursündmus oli nii minu kui ka tuhandete teiste jooksjate jaoks SEB Sügisjooks. Samas on tegemist üritusega, kust on palju võimalik õppida  sponsorluse kasutamist turunduses.

Kõigepealt on mul hea meel, et praegusel raskel ajal üritusel oli sponsoreid ja see sai nii vahvana toimuda. Samas turundusinimesena pani mind mõtisklema see, mis ürituselt ja rajalt meelde ning silma jäi.

Minu jaoks jäid silma kolm ettevõtet:

1. Nike

2. Ergo Kindlustus

3. SEB

Ja seda just ülaltoodud järjestuses. Ma ei tea, kui palju keegi nendest ja teistest sponsoritest üritusele raha kulutas, kuid usun, et paljude jooksjate jaoks oli meeldejäävuse järjekord just selline.

Nike domineeris kogu jooksurada, mida enamus sellest kümnest tuhandest jooksjast kiiremini või aeglasemalt läbisid. Lisaks kilomeetritähistele, mis on võistlejale üliolulised oma võistluskiiruse hindamiseks, olid nad kasutanud seekord ka reklaamtahvleid oma jalanõude demonstreerimiseks. Arvan, et see on hea nipp, kuna jooksu ajal oled oma mõtetega üsna üksi ning rohkem kui tavaelu saginas on võimalik sellisele reklaamile tähelepanu pöörata.

Lisaks oli nende oma vähemalt üks meelelahutuskoht, kus lubati näidata uut jooksuriiete kollektsiooni. Kiiremad jooksjad küll detailidesse ei jõudnud süveneda, kuid erksinine-must värvigamma torkas hästi silma.

Jooksu lõpus jagati Nike riietust kandvatele jooksjatele flaiereid. Hea võte olemasolevate klientide kinnistamiseks, kahjuks mitte uute värbamiseks.

Ergo Kindlustus oli oskuslikult kasutanud rajal teist jooksjatele väga olulist orientiiri: tempotegijaid, kellel on seljas lipp, mis näitab, missuguse ajaga sellise tempoga jooksjad lõpetavad. Lisaks oli Ergo rajal mitmes ergutuspunktis ning torkas oma punase värviga hästi silma.

Nende boks oli paigutatud nii, et distantsi lõpetajad selle juurde esimesena kõndides jõudsid. Suur summ inimesi ümber boksi aga tõmbas ligi järgnevaidki. Tundus, et päris paljud nendest näitasid üles huvi pakutud kodukindlustuse vastu.

Ainuke asi, mida ma oleksin soovitanud Ergol, kes tegelikult tõelise gerilla ehk partisaniturunduse nippe kasutades ülimalt hea tulemuse saavutas, viia oma sõnumid konkreetsemaks. Lisaks brändi tuntuse kasvatamisele oleks võinud mõelda sõnumid läbi nii, et need oleksid toetanud nii jooksumeeleolu kui tutvustanud nende kindlustustooteid.

Kolmas silmapaistja SEB esines minu jaoks üllatavalt lahjalt. Loomulikult on suur saavutus see, kui jooks on SEB nimeline, kuid kahjuks rajal ja messialal jäi SEB teiste varju.

Olenemata põnevast SEB värvides ülielusuuruses pidevalt õhuga täidetavatest ja seega liikumises olevates kahest nukust ja mõnest suurest jalajäljest (mis oli sõnum seal?) umbes kaheksanda kilomeetri juures, neid rajal selgelt näha polnud. Erandiks ehk nende oma töötajad, kes imeilusates erkrohelistes vormides reklaamisid liisingu telefoni.

Tõeliselt üllatas mind aga messiboksi kasutamine, mis oli mõeldud vaid SEB oma töötajatele. Saan aru, et sellise lisamugavuste tekitamine võib olla argumendiks nii mõnegi töötaja jooksma värbamisel. Siiski, kas see tegevus ei oleks pidanud olema siiski suunatud vähemalt oma klientidele, kui mitte kõikidele jooksjatele?

Sponsorluse kuldreegel ütleb, et üks kolmandik peab minema otseseks ettevõtmise toetamiseks ja kaks kolmandikku enese nähtavaks tegemiseks. Praegune aeg, mil sponsorlusele minevaid summasid turunduseelarvetes järjest vähemaks tõmmatakse, on oluline võimalus neile, kes siiski sponsoreerimist jätkavad. Nagu eelnevast lähtub, on oskuslikult läbimõeldud kommunikatsiooni puhul võimalik saavutada suurepäraseid tulemusi. 

Samas need, kes arvavad, et sponsorlus on vaid raha või oma toodete ära andmine, jätavad olulise võimaluse kasutamata.

Viljandisse sissesõites tõusid mu kulmud üllatusest kõrgele nähes sellist silti mind tervitamas: "Viljandi - metsapealinn 2009". Kuna minu jaoks ei seostu Viljandi küll mitte kuidagi metsaga, vaid pigem kultuuri ja pärimuskultuuriga, siis tahtsin selle metsapealinna tiitli kohta rohkem teada.

Mõningase surfamise järel tuli aga välja, et tegemist ei olnudki mitte Viljandi linna uue positsioneeringuga, vaid hoopis Eesti Metsaseltsi PR kampaaniaga, mille käigus igal aastal antakse ühele linnale metsapealinna tiitel.

Kiidan Eesti Metsaseltsi huvitava kampaania eest, kuid Viljandi linnale soovitan küll tulevikus pigem panustada kõik ressursid oma positsioneeringu "Loomiseks loodud linn" või slogani "Ürgses rütmis" tutvustamiseks.

On ju nimelt eduka positsioneerimise üks põhitõdesid see, et välja tuleb valida vaid üks positsioon ja keskenduda ainult selle kommunikeerimisele. See on strateegiline valik, mille puhul tuleb lisaks sellele, mida sa teed, teha selgeks ka see, mida sa ei tee. Ja sellest järjepidevalt kinni hoida.

Seega, selle asemel, et mõne PR kampaaniaga kaasaminemisel tekitada inimestes segadust selle kohta, kes VIljandi on ja kuidas ta end positsioneerinud on, oleks tulnud Viljandil metsapealinna tiitlist hoopis keelduda ja jääda oma juurde kindlaks. Lisaks sellele, et kõikidele Viljandlastel oleks selge, missuguses erilises loomiseks loodud linnas nad elavad, oleks tiitlist keeldumine tekitanud tõenäoliselt ka huvi vabariiklikus meedias. Nii oleks Viljandi positsioneering jõudnud paljude teiste eestlasteni jõudnud.

Kui mul laupäeva pärastlõunal auto rehv katki läks ja ma õudusega avastasin, et tagavararataski oli juba kasutusel, siis pidin hakkama Pärnumaa ühes alevis töökoda otsima.

Sain kiiresti aru, et sellises väikeses kohas ollakse tööl laupäeviti vast poolt päeva ja pühapäeviti üldse mitte. Ekseldes alevis erinevate teenusepakkujate olin aga siiralt üllatunud, et omanikud ei olnud oma töökodade ustele avamisaegade juurde kirjutanud oma telefoni, kust võiks neid kätte saada ka muul ajal.

See lugu pani mind mõlema sellele, kui paljude ettevõtete klientidel on vaja nende juurest nn "esmaabi-teenuseid". Olgu see siis sõna otseses mõttes ravim haigele lapsele või kaudsemalt reklaamikujundus homse suurepärase viimase minuti pakkumise vormistamiseks või katkine rehv.  

Need nn "esmaabi-kliendid" on need, kes ei tingi Sinuga hinna üle, sest neil on seda teenust nüüd ja kohe vaja. Ja kuna nad ei ole hinnatasemega nii kursis kui Su tavakliendid, siis võib neile rahulikult pakkuda ka premium hinda. Ja kui nad ei osta seda toodet või teenust Sinu juurest, siis leavad nad kindlasti mõne muu koha, kust abi saada.

Ma saan aru kõigist, kes väidavad, et sellise "esmaabi" lootuse peale on liiga kulukas oma äri ööpäev läbi lahti hoida. Olen täiesti nõus! Kuid oma telefoninumbri lisamine uksele avamisaegade juurde võiks olla abiks neile, kes soovivad teenindust muul ajal peale lahtiolekuaegade. Isegi enam, nii võib ka lahtiolekuaegu ehk pisut lühendada teades, et oled klientidele iga kell vajadusel kättesaadav.

Muide, minu rehvid vahetas ära Mart, ettevõtja, kes OLI oma telefoninumbri kirjutanud igale oma poe sildile juurde. Suur tänu!